Välismaalaste seaduse muudatused

11. mail 2022 kuulutas Vabariigi President Alar Karis välja välismaalaste seaduse (VMS) muudatused, mis lihtsustavad kolmandatest riikidest töötajate värbamist, kuid suurendavad ka vastutust.

Kokkuvõte olulisematest muudatustest:

1. Ukrainlastele, kes töötasid Eestis juba enne sõja puhkemist, tekib võimalus Eestis edasi töötada ka peale lühiajalise töötamise registreeringu (LTR) lõppu. Kohaldada tuleb 80% sektori (EMTAK) keskmisest palgast senise riikliku keskmise palga asemel. Enne sõja algust juba Eestis töötanud ukrainlastele on juba PPA peadirektori korraldusega antud luba Eestis edasi viibida, kuid töötamise võimaldamiseks kauem kui 365 päeva oli vajalik VMS muudatus. Ukrainast pärast 24. veebruari Eestisse saabuvate sõjapõgenike jaoks tagab elamise ja töötamise loa ning vajalikud avalikud teenused Euroopa Nõukogu antud ajutine kaitse. Seega oli probleem just nende ukrainlastega, kes juba enne sõja algust siin viibisid ja kelle LTR kohe-kohe lõppema hakkab. Eestis seaduslikult viibivatele töötutele ukrainlastele võimaldatakse ka teatud tööturuteenuseid, nagu töövahendus ja karjäärinõustamine.
2. Lisandub 3 uut sisserände piirarvu erandit:

1. Lühiajalise töötamise registreeringut võib pikendada kuni kaheaastase elamisloaga töötamise eesmärgil tingimusel, et välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis LTR alusel vähemalt üheksa kuud, töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, tööandja on usaldusväärne (Välismaalaste seaduse §180: karistuste ja maksuvõlgade puudumine, pole likvideerimisel ega pankrotimenetluses jne) ning tööandja on maksnud välismaalasele LTR kestel nõuetele vastavat palka, arvestades seda täistööajalt. Kaheaastased elamisload ei kuulu sisserände piirarvu alla.
2. Piirarvu väliselt tippspetsialisti palkamiseks töötasukriteeriumit vähendatakse 2-lt keskmiselt palgalt 1,5-le.
3. Lisandub kasvuettevõtte erand ettevõttele, kelle eesmärk on globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, kes on tegutsenud vähemalt 10 aastat, kel on Eestis vähemalt 50 töötajat, kes on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt 1 miljon eurot ja kelle tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20%. Kriteeriumeid hakkab hindama Startup Estonia komisjon, kes hindab praegu ka start-up viisade kvalifitseerumist.

3. Lühiajalise töötamise registreeringu puhul lisandub nõue töötajale maksta töötasu täistööajalt. Ukrainlaste puhul on seega igal juhul vaja maksta 0,8 sektori keskmist ja teiste lühiajaliste töötajate puhul Eesti keskmist brutokuupalka. Täistööaja nõue on tingitud sellest, et paljudel juhtudel keskmise palga nõuet eiratakse, põhjendades seda osalise tööajaga. 
4. Lisanduvad sanktsioonid täistööaja ja töötasunõude eiramise eest (PPA ettekirjutus, sunniraha, LTR lõppemine) ning trahvimise võimalust laiendatakse juhatuse liikmele. Vastutus renditööjõu puhul laieneb ka renditöötaja kasutajaettevõttele.
5. Renditööjõu vahendaja deposiidinõue muutub paindlikumaks, kuid lühiajaliselt registreeritud renditööjõu vahendaja peab olema asutatud Eestis vm Euroopa Majanduspiirkonna riigis. Osaliselt tingitud õiguskantsleri märgukirjast ja kooskõlastatult ka keskliiduga.
6. Välismaalastest laevapereliikmete Eestis töötamise tingimuste täpsustamine. Tingitud õiguskantsleri märgukirjast, läbi räägitud laevaomanikke ühendavate erialaliitudega.

Ukrainlasi ja töötasunõudeid puudutavad muudatused jõustuvad 10 p jooksul peale Riigi Teatajas avaldamist, kvoodierandid 1. jaanuaril 2023 ning merendussektoris töötavaid välismaalasi puudutav septembris-oktoobris 2022.

Seaduse teksti leiate siit ning seletuskirja siit.